Kohtame lõhekalu. Minu esimene lapimaa paalia.
26.juuli, asukoht Veidnes ja Lille.
Kell 16.30 olime Veidnesis ja vaatasime sillalt kuidas lõheparv, vist 2 u viiest punti, silla juures passib ning ülesminekut plaanib. Voolus oli neid raske märgata ning kuna Pauli liiga hästi neid ei märganud, aitas Jako kivikesega kalad liikuma. Suur lõhe tegi päris vahva asukohavahetuse ning suhteliselt madalas vees oli tema võimsat sõitu tore jälgida. Sellega aeg sisustatud, läksime kella 17ks kultuurimajja (pood, raamatukogu, söökla jne). Seal lunastasime 20 noki eest lõhelubade oksjonil osalemise võimaluse. Teadsime küll, et Lille Porsangerelva peale on lubasid saada 9 ning kuna Veidnesile ei lasta madala vee tõttu, siis võib konkurents suur olla. Sellist asja just tihti ei juhtu, et lähed sinna ja sellele jõele ei saa. Selgus, et soovijaid 21. Meie lombil aega veetnud noorpaar sealhulgas. Eelmisel päeval polnud nad jõele pääsenud ning käisid üleval asuva järve peale lanti loopimas. Kaldast olid saanud 2.5 kg meriforelli. Otsustasime, et sõltuvalt loosi tulemusest lähevad lennukamehed jõele ning mina ja Pauli järvele (kui ikka ei vea loosiga).
Nagu pildilt näha, siis loosib Jako omale juba maitsvama kohaliku siidri. Kahjuks sellega meie lauapoole õnn piirdus. Teine lauapool sai load, Pauli loovutas selle õnne Jakole ning Marko ja Jako lunastasid jõele 35 euri maksva tuusiku. Kuna meil oli ka Zambia printsile esimesed 2 ülekannet tehtud, siis ei saanud jätta ning võtsime ikkagi 25 eurised load ülemisele järvele. Jõudsime seal Nervanneti ja Mellomvatneti osa peale. Kõikse suurem Kjasvannet jäi nägemata.
Järvele astusime teelt, öledi, et 15 minutit kulub selleks... päris jooksuga ei läinud aga 25 minutit läks ikka. Teised panime jõele viiva saaniraja juures maha. Bussi jätsime tee äärde, võtmed sinna, juhuks kui kellelgi saab varem isu täis ja laagerdumisplaanid tekivad.
Järv oli tore, jõesuudmes kihas erinevate lõheliste noorjärkudest. Putukaga sai neid kõiki, lõhet, jõe- või meriforelli, paaliat. Midagi erku aga ei tulnud. Kohati käisid pinnas ka korralikumad kalad. Tundusid lõhed olevat. Lanti ei himustanud meil praktiliselt keegi. St, alakat paaliat ja jõekat tuli palju. Loopisime esimese osa järvest, vasakkaldal... kaelakohas veetsime aega pikemalt, mul käis u 30 m eemal lõhe pinnas ja tekitas elevust. Loomulikult nad lanti nii väga ei taha ja kobastamist ka polnud.
Kuna lõhe teemal tegelikult üldse seal liiga lootust polnud (statistika järgi järvest eriti lõhet ei saada), siis hakkasin pommitama järve merika lantidega. Voblereid katsetasin ka aga nendega olid rohkem alakate pidu. Pöörlevatega oli sama lugu. Putukatega sain samuti pisikesi, suure kala kaugusele ma oma putukaid lennutada ei saanud. Igatahes, merikalandid. Poest sain soovituse Westini 18 g Sardine landile. Sellele rakendus ning tuld (pidi hästi paaliat tooma). Selgus, et kala mina selle landiga ei saa, hiljem samuti mitte ja veelgi hiljem ka mitte. Lendas hästi, sügavus oli ok aga kala see ei toonud. Järgmiseks paugutasin Wildi erinevaid lante. Kella 3 ajal, öösel, hakkas natukene nagu elu pihta. Pauli sai oma esimese paalia, st, natukene paalia moodi ja mõõtu aga alakas. Mina sain Punase, musta seljaga Wildiga esimese mõõdupaalia. Siis käis üks veel togimas aga ei võtnud ära ning hiljem oli togimisi ja järgi ujumisi veel. Kõik paaliad. Kätte me rohkem miskit kaasa võetavat ei saanud.
Selle järve paaliad olid üsna heledat tooni. Lant tundus kala kõrval üsna roosakaspunane, samas, hilisemate oranzide paaliate kõrval jälle oranz-punane.
Kala saatus oli seekord kuivama minek. Kuna me laagris kala ei küpsetanud, siis sättis Jako kala soola ära ning esimene punasekala vobla oli hakkama pandud.
Plaanisime umbes kell 6 olla laagris kohal. Selgus, et Jako oli kella 12 ajal bussile järgi tulnud ning lõhepüügist loobunud. Öö jooksul loopis ta kogu oma landivaliku läbi ning ainukene tõdemus oli jälgida hüppavad lõhesid. Kuna need ei toitunud, ei võtnud lanti ka... siis sai tal isu täis ning edasine oli juba laagri sättimine ja alkohol. Kuna bussi polnud, siis astusime jala läbi oru ning kell 6.00 olimegi kohal. Katsusime tunnikese magada, või kolm. Päike oli päris julm ja eriti magada ei lasknud. Ärkamise järel tegime kerge hommikusöögi ja mõtlesime, mida edasi teha.
Jako oli öösel kenasti maganud ning sättis usinasti harjuseid kuivama.
Selle jaoks kalad äädikaveest läbi, nööriga saba poolt kinni ning rippu.
Kui kalad natukene kuivasid ja lõhed tekkisid (kahjuks mitte kalad vaid
kalaliha sisse kuivamisvaod), leidsid kärbsed jälle, et aeg munema
tulla. Kiire puhastus, uuesti äädikaveest läbi ning siis oli korras.
Praktiliselt käis see kõikide kaladega nii. Esimese tiiru kaladele
kippusid kärbsed kallale kohe kui äädikavaba pinda tekkis, ja uue
loputustiiru järel polnud nendega mingit muret. Kuna ilm oli päikseline
aga päris tuuline, siis lendõnge jaoks oli enamasti ebasobiv olu, kala
kuivatamiseks aga ideaalsed tingimused.
Selgus, et Marko oli u tunnike maganud ning uuesti jõele läinud. Mul ka nii kripeldas, et tulin lõhet püüdma aga pole jõele saanudki ega päriselt lõhet püüdnud. Natukene tsikibrikit dokumentide ja loaga ning läksin Markole järgi. Päeval oli kala kolmes kohas. Esimene koht oli kahe kalaga. Äkki olid isegi mõõdus. Are lõhevobleri vastu tundsid huvi ja tulid päris aktiivselt järgi. Paraku oli auk liiga väike ning kalad jaole ei jõudnud. Rohkem neid lantidega köita ei suutnud, eks päike ning meie... kaladel oli kohe selge, et jälle mingid proovivad neid kinni püüda. Edasi oli juba kaks sügavamat kohta. Esmalt kitsam, siis selline suurem puul. Marko oli saanud hommikul ca 7 kg kanti kala otsa, seda ca 15 minutit väsitanud aga siis läks kala okstesse ja lõhkus lennuka lipsu ära. Soome kalamees oli samuti kella 6-7 vahel kohale tulnud, teinud paar viset ja pöörleva landiga u 3.5 kg lõhe kätte saanud. Ise loopisin esimeses kohas igasuguseid lante. Are voblerid tulid sügavalt ja nende osas oli isegi elavnemist, küll mitte landi haaramise poole. Teised landid ei andnud mingit elumärki. Väiksemas augus ujus kenasti ringi see u 7 kg kala, põhjas veetis aega ka 10+ kg kala moodi tegelane. ja nendest väiksemaid u 15 veel. Tagumises augus olla u 100 kala. Meie poolelt neid ei näinud aga teiselt poolt olla mingil hetkel näha, et bassein on nagu kalakasvatus. Mingit võttu sealt ei saanud. Ei üllatanud ka, põhivõtt käib ikkagi öösel ja varahommikul. Enne ära tulekut tegin veel pruuni Bete Lotto 13 g pöörlevaga mõned visked. Tuligi kala, ka oletatavasti 3+ kg. Haaras landist mööda, tegi mõned kiirded jõnksud veel ning siis oli ka kõik. Jala sain värisema, loopimisaega pool tundi juurde, ei midagi. Nii see lõhepüük juba on. Vist peaks kunagi uuesti katsetama, äkki isegi mitu päeva sellele kulutama.... kui rahapaja leian ja forell-harjus-paalia vähem ärevaust pakkuma hakkavad. Tagasiteel suhtlesin veel ühe noorema tegelase ja tema isaga. Muljetasin elust-olust ja kaladest. Soomlane ja tema tütar matkasid ka seal veel ringi aga nendega juttu ei teinud. Ülejäänud rahvas oli vist jõe suudmesse läinud. See võiks isegi huvitav koht olla, kala tuleb värskelt sisse ning võib olla landi osas tegusam. Vaatasin netist ühte droonivideot, sealt jääb mulje, et jõgi on üsna madal seal ja sirge ning ilmetu... aga kuna kala mööda seda tuleb, äkki himustab ikka lanti ka. Ahjaa, jões olla ka paaliaparvesid liikvel aga selle lühikese aja kulutasime lõhele. Kui aus olla, siis oli tore näha seda kalamöllu, nagu akvaarium, vahepeal, st, suhteliselt sagedasti, lõhesid ka välja hüppamas, landi alt ja landi pealt :)
Toidu poolest oli meil klassika muna ja peekon. Majonees ning alguses natukene rohelist juurde... roniv spinat jms. Kui kõht täis, asjad koos, liikusime tagasi Veidnesi. Andsime load tagasi ning seejärel suundusime Mohkkjavri poole (õlut ja siidrit võtsime ka ikka juurde).
Kell 16.30 olime Veidnesis ja vaatasime sillalt kuidas lõheparv, vist 2 u viiest punti, silla juures passib ning ülesminekut plaanib. Voolus oli neid raske märgata ning kuna Pauli liiga hästi neid ei märganud, aitas Jako kivikesega kalad liikuma. Suur lõhe tegi päris vahva asukohavahetuse ning suhteliselt madalas vees oli tema võimsat sõitu tore jälgida. Sellega aeg sisustatud, läksime kella 17ks kultuurimajja (pood, raamatukogu, söökla jne). Seal lunastasime 20 noki eest lõhelubade oksjonil osalemise võimaluse. Teadsime küll, et Lille Porsangerelva peale on lubasid saada 9 ning kuna Veidnesile ei lasta madala vee tõttu, siis võib konkurents suur olla. Sellist asja just tihti ei juhtu, et lähed sinna ja sellele jõele ei saa. Selgus, et soovijaid 21. Meie lombil aega veetnud noorpaar sealhulgas. Eelmisel päeval polnud nad jõele pääsenud ning käisid üleval asuva järve peale lanti loopimas. Kaldast olid saanud 2.5 kg meriforelli. Otsustasime, et sõltuvalt loosi tulemusest lähevad lennukamehed jõele ning mina ja Pauli järvele (kui ikka ei vea loosiga).
Järvele astusime teelt, öledi, et 15 minutit kulub selleks... päris jooksuga ei läinud aga 25 minutit läks ikka. Teised panime jõele viiva saaniraja juures maha. Bussi jätsime tee äärde, võtmed sinna, juhuks kui kellelgi saab varem isu täis ja laagerdumisplaanid tekivad.
Järv oli tore, jõesuudmes kihas erinevate lõheliste noorjärkudest. Putukaga sai neid kõiki, lõhet, jõe- või meriforelli, paaliat. Midagi erku aga ei tulnud. Kohati käisid pinnas ka korralikumad kalad. Tundusid lõhed olevat. Lanti ei himustanud meil praktiliselt keegi. St, alakat paaliat ja jõekat tuli palju. Loopisime esimese osa järvest, vasakkaldal... kaelakohas veetsime aega pikemalt, mul käis u 30 m eemal lõhe pinnas ja tekitas elevust. Loomulikult nad lanti nii väga ei taha ja kobastamist ka polnud.
Kuna lõhe teemal tegelikult üldse seal liiga lootust polnud (statistika järgi järvest eriti lõhet ei saada), siis hakkasin pommitama järve merika lantidega. Voblereid katsetasin ka aga nendega olid rohkem alakate pidu. Pöörlevatega oli sama lugu. Putukatega sain samuti pisikesi, suure kala kaugusele ma oma putukaid lennutada ei saanud. Igatahes, merikalandid. Poest sain soovituse Westini 18 g Sardine landile. Sellele rakendus ning tuld (pidi hästi paaliat tooma). Selgus, et kala mina selle landiga ei saa, hiljem samuti mitte ja veelgi hiljem ka mitte. Lendas hästi, sügavus oli ok aga kala see ei toonud. Järgmiseks paugutasin Wildi erinevaid lante. Kella 3 ajal, öösel, hakkas natukene nagu elu pihta. Pauli sai oma esimese paalia, st, natukene paalia moodi ja mõõtu aga alakas. Mina sain Punase, musta seljaga Wildiga esimese mõõdupaalia. Siis käis üks veel togimas aga ei võtnud ära ning hiljem oli togimisi ja järgi ujumisi veel. Kõik paaliad. Kätte me rohkem miskit kaasa võetavat ei saanud.
Kala saatus oli seekord kuivama minek. Kuna me laagris kala ei küpsetanud, siis sättis Jako kala soola ära ning esimene punasekala vobla oli hakkama pandud.
Plaanisime umbes kell 6 olla laagris kohal. Selgus, et Jako oli kella 12 ajal bussile järgi tulnud ning lõhepüügist loobunud. Öö jooksul loopis ta kogu oma landivaliku läbi ning ainukene tõdemus oli jälgida hüppavad lõhesid. Kuna need ei toitunud, ei võtnud lanti ka... siis sai tal isu täis ning edasine oli juba laagri sättimine ja alkohol. Kuna bussi polnud, siis astusime jala läbi oru ning kell 6.00 olimegi kohal. Katsusime tunnikese magada, või kolm. Päike oli päris julm ja eriti magada ei lasknud. Ärkamise järel tegime kerge hommikusöögi ja mõtlesime, mida edasi teha.
Selgus, et Marko oli u tunnike maganud ning uuesti jõele läinud. Mul ka nii kripeldas, et tulin lõhet püüdma aga pole jõele saanudki ega päriselt lõhet püüdnud. Natukene tsikibrikit dokumentide ja loaga ning läksin Markole järgi. Päeval oli kala kolmes kohas. Esimene koht oli kahe kalaga. Äkki olid isegi mõõdus. Are lõhevobleri vastu tundsid huvi ja tulid päris aktiivselt järgi. Paraku oli auk liiga väike ning kalad jaole ei jõudnud. Rohkem neid lantidega köita ei suutnud, eks päike ning meie... kaladel oli kohe selge, et jälle mingid proovivad neid kinni püüda. Edasi oli juba kaks sügavamat kohta. Esmalt kitsam, siis selline suurem puul. Marko oli saanud hommikul ca 7 kg kanti kala otsa, seda ca 15 minutit väsitanud aga siis läks kala okstesse ja lõhkus lennuka lipsu ära. Soome kalamees oli samuti kella 6-7 vahel kohale tulnud, teinud paar viset ja pöörleva landiga u 3.5 kg lõhe kätte saanud. Ise loopisin esimeses kohas igasuguseid lante. Are voblerid tulid sügavalt ja nende osas oli isegi elavnemist, küll mitte landi haaramise poole. Teised landid ei andnud mingit elumärki. Väiksemas augus ujus kenasti ringi see u 7 kg kala, põhjas veetis aega ka 10+ kg kala moodi tegelane. ja nendest väiksemaid u 15 veel. Tagumises augus olla u 100 kala. Meie poolelt neid ei näinud aga teiselt poolt olla mingil hetkel näha, et bassein on nagu kalakasvatus. Mingit võttu sealt ei saanud. Ei üllatanud ka, põhivõtt käib ikkagi öösel ja varahommikul. Enne ära tulekut tegin veel pruuni Bete Lotto 13 g pöörlevaga mõned visked. Tuligi kala, ka oletatavasti 3+ kg. Haaras landist mööda, tegi mõned kiirded jõnksud veel ning siis oli ka kõik. Jala sain värisema, loopimisaega pool tundi juurde, ei midagi. Nii see lõhepüük juba on. Vist peaks kunagi uuesti katsetama, äkki isegi mitu päeva sellele kulutama.... kui rahapaja leian ja forell-harjus-paalia vähem ärevaust pakkuma hakkavad. Tagasiteel suhtlesin veel ühe noorema tegelase ja tema isaga. Muljetasin elust-olust ja kaladest. Soomlane ja tema tütar matkasid ka seal veel ringi aga nendega juttu ei teinud. Ülejäänud rahvas oli vist jõe suudmesse läinud. See võiks isegi huvitav koht olla, kala tuleb värskelt sisse ning võib olla landi osas tegusam. Vaatasin netist ühte droonivideot, sealt jääb mulje, et jõgi on üsna madal seal ja sirge ning ilmetu... aga kuna kala mööda seda tuleb, äkki himustab ikka lanti ka. Ahjaa, jões olla ka paaliaparvesid liikvel aga selle lühikese aja kulutasime lõhele. Kui aus olla, siis oli tore näha seda kalamöllu, nagu akvaarium, vahepeal, st, suhteliselt sagedasti, lõhesid ka välja hüppamas, landi alt ja landi pealt :)
Toidu poolest oli meil klassika muna ja peekon. Majonees ning alguses natukene rohelist juurde... roniv spinat jms. Kui kõht täis, asjad koos, liikusime tagasi Veidnesi. Andsime load tagasi ning seejärel suundusime Mohkkjavri poole (õlut ja siidrit võtsime ka ikka juurde).
Kommentaarid
Postita kommentaar